...tagasi blogimas ja vabandan heade sõprade ja kaasaelajate ees et ei ole endast midagi teada andnud.Luban ennast parandada,suvi hakkab läbi saama,puhkus otsas,homme esimene tööpäev.Suvel oli tegemisi toimetamisi nii palju et kirjutamiseks polnud mahti ja tõtt öeldes ei olnud ka erilist tuju,sest Praha maratoni katkestamine ja põlvevigastus viisid tuju ja meeleolu madalseisu.
Jooksmata jäid kõik järvejooksud,kuna arst soovitas jooksuga korralik paus teha.Päris piinarikas (tundub naljakas) aga tõesti kadedusega vaatasin terve suve jooksjaid ja saatsin kadeda pilguga oma naist jooksutrenni.Et lihased toonuses ,süda ja kogu organism koormuse all hoida ja end suvegrillidega mitte paksus süüa sõitsin päris palju ratast,ujusin,sõitsin rulluisku suusakeppidega.
Põlvevalu taandus ja oli juba isu joosta aga hoidsin end tagasi,et mitte uuesti raviga otsast alustada.Tegin sõpradega mõned pikemad rattasõidud Käsmu ja Hiiumaale,mis oli põlvele sõbralik liikumine,kuigi esialgu andis põlv ka ratast sõites pisut tunda...
Põlv hakkas valu tegema aga mitte küljelt ega õndlast vaid põlve munaka (patella) pealt,kui pingutasin pedaalides üle 25 km/h ja ka siis kui kilometraaž läks üle 35km.Aga lasin tempot alla ja nii ma kruvisin päevast päeva,kuni kannatas juba ka 70 km pikkust sõitu Käsmu.
