Kindlasti on igaüks tundnud seda tunnet,et lihtsam oleks istuda mugaval diivanil,juua teed,vaadata telekat kui minna välja tegema oma järjekordset jooksuotsa.Eriti kui see jooks plaani järgi ei ole midagi erilist.Ei ole kiirendused,ei ole pikk joooks vaid lihtsalt mugavas tempos 8km.Tundub et see nagu ei anna midagi juurde,et mis mõttes minna jooksma lihtsalt 8km kui ma jooksen nädalavahetusel 16+32 km.Vahel on raske ennast sundida.
Käisin lapsega õues kolamas,jalutamas,mängimas.Kell oli juba pool üheksa,kas minna või mitte minna.Merle oli just jooksmast tagasi jõudnud üpris väsinud olemisega.No ei viitsi,ei taha jätan täna vahele...
Aga kusagilt tuli siiki mingi tõuge,õnneks olin jooksuriided lapsega õue minnes juba selga pannud.Koorisin paksemad kihid maha,jooksususs jalga ja läksin.
Tänane soovitus oli joosta mugavas tempos,mõtlesin et vaatan mis täna mugavaks osutub.Jooksin kilomeetri-poolteist-kaks ennast soojaks ja siis oli juba mõnus,tõesti mõnus.Lihtsalt jooksed mõnuga ei ole mingit tempokohustust.Mööda Nõmme vana raudteetammi joostes kohtasin päris palju teisi omasuguseid,kes juba hämarduvas õhtus end piitsutasid,kaloreid põletasid.
Jooksin Mustamäe hüppemäe juurest raudteetammi lõpuni ,pöörasin ringi ja kodu poole tagasi.Kui alustasin soojendustempos 6:05 siis edasi läks tõusvas joones,2km (teine kilomeeter)5:48,kolmas 5:41;5:31;5:22;5:12 ja lõpuks olin kodus 8,4km 46:53-ga keskmine pulss 137 ja endaga rahul.Rahul olin pigem sellega et leidsin endas jõudu ennast kodust välja ajada.Järgmine kord on jälle kergem ennast sundida või ehk ei olegi ennast vaja sundida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar