Märkamatult on möödunud september ja lõppemas oktoober.6 kuud olen ravinud oma põlvehäda mis rikkus mu Praha maratoni ja tasapisi taastunud.Enamus organismi töökorras hoidmiseks möödus rattaga sõites - suvega kogunes pisut üle 2500km.
Jooksma hakkasin alles siis kui tundsin et põlv enam haiget ei tee.Päris kole on see enda tagasi hoidmine.Sügisjooksul käisin sõpru ergutamas ja hinges kriipis ikka korralikult.Paar nädalat tagasi õnnestus saada kusagilt kõri/nohuviirus,millest olen ka tänaseks üle saanud.Nii et esime sissejuhatav treeningnädal saab tänasega läbi.
Peale viirushaigust on pulss jälle üles roninud,nii et jooksutempo sel nädalal meenutas pigem mõne mehe kiiret kõndi.Poole aastaga olen aga harjunud oma jooksusoove maha suruma,asi see nyyd siis tempot alla suruda pole.Pealegi saab sellise tempo juures naisega juttu ajada ja aega veeta.
UUS ALGUS sai tehtud ja otse loomulikult mitte ilma eesmärkideta.Sõpradega arutasime ja mõtlesime,plaanisime ja genereerisime ning valik langes suhteliselt lähedal olevale Stockholmi maratonile.Hea uudis on see et me oleme saanud juurde uue tiimikaaslase.Raimond kes tegi sügisel Õhtulehe jooksul 15km enda kohta väga korraliku aja on nüüd maratonile sõrme andnud."Welcome to our TEAM"
Täna sain Martinilt kirja ,et regamine tehtud,ei saanud ju minagi temast kehvem olla.Tavaliselt meie kiirregaja Taavi saab regamises meie käest pika puuga,aga tal on võimalus jooksurajal see meile tagasi teha.Taavi,Raimond kiirustage 12 000 on juba registreerunud,18 500 lastakse rajale...
Nii et eesmärk on olemas,tervis korras ole mees ja hakka treenima.Seekord luban endale et mäkkejooksud jätan selle maratoni treeningplaanist välja.
