Seltsimehed unetud,kiirustage...

...parafraseerides Eesti filmiklassikat ja tuues selle tsitaadi tänapäevasesse sportlikku vormi võiks see kõlada nii:"Kodanikud maratonijooksjad ,kiirustage...

Number of entries

By 26 October 12,836 runners had entered the 2010 Stockholm Marathon.
By 26 October last year the number of entries was 8,727.

A maximum of 18.500 entries will be accepted. If 18.500 runners have entered earlier than 15 February the registration will close at that date.
Entries to the 2009 Stockholm Marathon had to be closed 1 December 2008.

The actual number of entries will be updated every Monday.

Marathon Runner Disqualified for Using iPod During Race

Marathon Runner Disqualified for Using iPod During Race

Uus katse,nii kirjutamisega kui ka jooksuga

Märkamatult on möödunud september ja lõppemas oktoober.6 kuud olen ravinud oma põlvehäda mis rikkus mu Praha maratoni ja tasapisi taastunud.Enamus organismi töökorras hoidmiseks möödus rattaga sõites - suvega kogunes pisut üle 2500km.

Jooksma hakkasin alles siis kui tundsin et põlv enam haiget ei tee.Päris kole on see enda tagasi hoidmine.Sügisjooksul käisin sõpru ergutamas ja hinges kriipis ikka korralikult.Paar nädalat tagasi õnnestus saada kusagilt kõri/nohuviirus,millest olen ka tänaseks üle saanud.Nii et esime sissejuhatav treeningnädal saab tänasega läbi.

Peale viirushaigust on pulss jälle üles roninud,nii et jooksutempo sel nädalal meenutas pigem mõne mehe kiiret kõndi.Poole aastaga olen aga harjunud oma jooksusoove maha suruma,asi see nyyd siis tempot alla suruda pole.Pealegi saab sellise tempo juures naisega juttu ajada ja aega veeta.

UUS ALGUS sai tehtud ja otse loomulikult mitte ilma eesmärkideta.Sõpradega arutasime ja mõtlesime,plaanisime ja genereerisime ning valik langes suhteliselt lähedal olevale Stockholmi maratonile.Hea uudis on see et me oleme saanud juurde uue tiimikaaslase.Raimond kes tegi sügisel Õhtulehe jooksul 15km enda kohta väga korraliku aja on nüüd maratonile sõrme andnud."Welcome to our TEAM"

Täna sain Martinilt kirja ,et regamine tehtud,ei saanud ju minagi temast kehvem olla.Tavaliselt meie kiirregaja Taavi saab regamises meie käest pika puuga,aga tal on võimalus jooksurajal see meile tagasi teha.Taavi,Raimond kiirustage 12 000 on juba registreerunud,18 500 lastakse rajale...

Nii et eesmärk on olemas,tervis korras ole mees ja hakka treenima.Seekord luban endale et mäkkejooksud jätan selle maratoni treeningplaanist välja.

Jassi soovitused nädalavahetuseks

Raske

...on see tagasitulek.Kui ei ole inspiratsiooni ja seda ei ole seepärast,kuna pole allikat kust seda ammutada.Ehk teisisõnu pole jooksutrenne,kus mõtteid koguda iseendaga olla ja värskust ülakorrusele koguda.
Rattaga on küll tore sõita ,aga see pole ikkagi see mida annab jooks

Tagasi...

...tagasi blogimas ja vabandan heade sõprade ja kaasaelajate ees et ei ole endast midagi teada andnud.Luban ennast parandada,suvi hakkab läbi saama,puhkus otsas,homme esimene tööpäev.Suvel oli tegemisi toimetamisi nii palju et kirjutamiseks polnud mahti ja tõtt öeldes ei olnud ka erilist tuju,sest Praha maratoni katkestamine ja põlvevigastus viisid tuju ja meeleolu madalseisu.

Jooksmata jäid kõik järvejooksud,kuna arst soovitas jooksuga korralik paus teha.Päris piinarikas (tundub naljakas) aga tõesti kadedusega vaatasin terve suve jooksjaid ja saatsin kadeda pilguga oma naist jooksutrenni.Et lihased toonuses ,süda ja kogu organism koormuse all hoida ja end suvegrillidega mitte paksus süüa sõitsin päris palju ratast,ujusin,sõitsin rulluisku suusakeppidega.

Põlvevalu taandus ja oli juba isu joosta aga hoidsin end tagasi,et mitte uuesti raviga otsast alustada.Tegin sõpradega mõned pikemad rattasõidud Käsmu ja Hiiumaale,mis oli põlvele sõbralik liikumine,kuigi esialgu andis põlv ka ratast sõites pisut tunda...

Põlv hakkas valu tegema aga mitte küljelt ega õndlast vaid põlve munaka (patella) pealt,kui pingutasin pedaalides üle 25 km/h ja ka siis kui kilometraaž läks üle 35km.Aga lasin tempot alla ja nii ma kruvisin päevast päeva,kuni kannatas juba ka 70 km pikkust sõitu Käsmu.

"Elujooks"

63 päevaga ümber Eesti 1000km.

Sulle meeldib joosta.
Sa jooksed siis, kui sa tahad.
Sa jooksed seal, kus sulle meeldib.
Sa jooksed nendega, kellega on huvitav.

Väga vahva ettevõtmine aitab kindlasti jooksu ja tervislikke eluviise propageerida.Kui õnnestub püüaks ise ka mõnest jooksust või loengust osa võtta.
ELUJOOKS

Vaata kaardilt kus Kristjan jookseb


View Elujooks in a larger map

Hea on vaadata (samas ka kurb või kade) et ise ei saa,aga eks keelatud viljad on ikka magusad olnud.Minu elujooks käib praegu arstide juurde-tööle-koju.
Täna viin oma ratta remonti,(tagumise ratta velg kõver)ja kui kõik hästi läheb saan ehk neljapäeval kätte,siis saan alustada rattatreeningutega,aga sündmustest etterutates pean mainima et kindlasti mitte võistlemise eesmärgil.
Seni olen ujunud ja Otepää-Kääriku teel mõned korrad rulle sõitnud,sõudnud,jõusaalis pisut rauda sikutanud.Põlv paraneb,laserravi olen saanud 9 korda,valu enam selles kohas ei tunne,küll on aga hommikul ärgates ja esimesi samme tehes sama jala põlveõndla välimise külje kõõluses pisut valu tunda,aga ehk on see mööduv nähtus.
Optimism ei ole kadunud,kui läheb hästi,siis sügisjooksul tahaks jooksurajal tagasi olla.

Seniks reibast jooksusammu

Mida teha blogiga...

Ilmselt tuleks ära muuta blogi pealkiri.Asendada nimega "Rahvasportlase Ravimaraton" või "Langesin Praha kevadel 2009" või "Vigastuse hinda küsi vigaselt" või on paremaid ettepanekuid :)Kui Veerpalu põlv oli rahvuslik põlv,siis mul on isiklik,perekondlik,sõpruskondlik või mis iganes põlv :).Veerpalule võin nüüd õlale patsutada ja öelda,ma tean mida sa tundsid. :)

SPORTMED
Homsest hakkab siis aktiivne ravi,arstiga nõu pidanud,otsustasime et piisab laserravist,vaheldumisi ultraheli ja krt teab veel millega.Ehk siis seekord jääb palju raha alles ja haiget ka ei tehta.Täiesti positiivsed uudised viimase aja kohta :).

Ilmselt jäävad nüüd sissekanded siia pisut hõredamaks ja pigem meditsiinilise kalduvusega juturidadeks.Samas panen ikka siia kirja rohkem nii enda jaoks ja pensionipõlve lugemise jaoks,kuidas mu taastumine edeneb.Mine tea ehk mõni tark õpib kunagi ka minu kogemusest.Ei soovita kellelgi omal nahal seda järele proovida.

Lähiaja ettevõtmised:Jalgratas hooldusesse,ujula pääse taskusse,kindlasti rahulikud rullitamised ja jõusaal.

Seniks kõigile jooksjatele reibast ja ettevaatlikku treenimist,järvejooksud ja maratonid ootavad.

Kannatuste raja algus

Nii,nüüd siis õnnestus kokku puutuda meie meditsiini süsteemiga.Perearst on mul väga tore,sõna otseses mõttes,tema juures käisin reedel.Saatis mu kohe vereproovi andma,röntgenisse ja üritas mulle saada aega ortopeedi juurde.Esimene vaba aeg ortobeedile oleks olnud kusagil augustis. :) Ta üritas uurida kõiki vähegi võimalikke ja häid arste,et äkki on keegi ära öelnud oma aja,aga ei midagi.

Tasulisele ülevaatusele saada pole mingit probleemi, esmaspäeval 14:20,palun väga,Magdaleena polikliiniku "Ortopeedia arstid" võtavad sind 500EEK-i eest hea meelega vastu.Mis mul üle jäi,suve lõpuni oodata ja vaadata et ehk läheb kõik ise üle või siis mitte,ei.Aeg lukus.

Eile käisin siis ortopeedi juures,igati viisakas teenendamine.Dr Heiman katsus ja väänas ja pigistas minu põlvepiirkonda,kuulanud mu jutu ära ja vaadanud röntgeni pildid üle,kus luudega oli kõik korras jõudis ta järeldusele et mul on põlvekõõluse põletik.

Arthrostop Plus-i 3x päevas.
Raviks pakkus ta kahte varianti,kas laserravi või siis uudne ravimeetod - Shockwave teraapia.Laserravi on suhteliselt odav 50 EEK-i seanss,aga Shockwave teraapia üks seanss maksab 700EEK-i,mida tuleks teha 4-5 korda - 1 kord nädalas,ehk siis lihtne matemaatika näitab et hinnavahe on tuntav,aga kas ka ravi tulemus??? Ja kas ravi on effektiivsem,parem võrreldes hinna suhtega,lisaks sellele pidi see Shockwave e.lööklaine ravi olema ka ebamugav,ehk valus.Võtsin mõtlemisaega paar päeva,et arutada veel mõne spordiarstiga,minu olukorda,sest miskipärast on ikka inimesel kahtluseuss hinges,et kas see on ikka kõige õigem,kõige parem...jne,sest sinna kliinikusse minnes olin ma lihtsalt üks inimene tänavalt.


Täna on põlves selline kerge tuim ja näriv valu,ei tea kas selle väänamise ja torkimise tulemusena,aga eelnevatel päevadel oli parem.Koguni nii hea et tegime Martiniga Jüri tehnopargis rulluiskude ja keppidega 15km kerget uisku.Põlv igatahes selle trenni tulemusena haiget ei saanud.

Eks näis mis saab,seni tegelen sellega millega saan,ülakeha hakkaski juba unarusse jääma ja Dr.Heiman lubas ujumist,ratast ja mida iganes väikselt teha.

15. PRAHA MARATON

Äratus hommikul kell 6:00,meie tublid taustajõud (naised) valmistasid hommikusöögiks korraliku koduse pudru.Spordijoogid,geelid,tabletid lauapeale ritta.Mis omale kaasa,mis naistele raja äärde,sest eelmisel õhtul sai kokku lepitud söötmise jootmise punktid rajal juhuks kui ametlikest punktidest kõike vajalikku ei jõua haarata.Need kilomeetrid sai lepitud nii - 11km,25,km,32km. Aknast välja vaadates tõotas tulla korralik suveilm,kell 7 oli juba 18 kraadi sooja.Päevaks päike ja 25 kraadi õhusooja ei soosi jooksjaid just eriti.Määrisin oma lihased ja liigesed Deep Heat salviga sisse,et mu hädiste liigeste soojendamine juba varakult peale hakkas.Pudrud,müslid said suure vaevaga sisse pressitud,joogipudelid täidetud (otsustasin et võtan padrunivöö endaga rajale kaasa),geelid vöötaskusse,palava ilmaga tuleb juua palju,see on kõigile teada.Igaks juhuks neelasin alla ka kaks valuvaigistit.Võitluskaaslased Martin ja Taavi jäid lootma ametlikele joogipunktidele mis paiknevad igal 5.kilomeetril ja naistele,kellel varuks geelid ja energia tabletid. Kell 8:00 astume oma apartemendist välja,stardini jääb tund.Stardipaikka jalutame rahulikult sinna on vaid 800m,pühapäeva varahommikuses Prahas on inimestel ainult üks suund,raekojaplats. Raekojaplats oli möllu täis,õhupallid stardiväravad,tuhanded jooksjad,tuhanded kaasaelajad.Mõnus tunne,see on jookjsa pidupäev,kõik sügisesed poris ja talvel külmas lumes,tuules joostud rasked trennid lõppevad suure peoga.Adrenaliin on tõusmas,kõhus suriseb (rongid sõidavad),otsin silmadega juba peldikut. Võtsime kaasa suure Eesti lipu,mis meie kurvastuseks on ainuke Eesti lipp.Korraldajad nimelt ei ole pidanud vajalikuks kanda avamisel väljakule 6 stardis oleva eestlase auks meie rahvuslippu.Mis teha ,ju me oleme ikka väikeriik,aga me ei lase sellest oma tujul langeda,seda innukamalt lehvitame oma kaasavõetud suurt lippu,mille ajasime teleskoop õngeridva otsa.Seda ka selleks et ees ootavates jootmispunktides leiaksime oma taustajõud juba kaugelt üles. Et aega veel oli ja hädad andsid endast märku,läksime kergele soojendavale sörkjooksule ja peldikut otsima,leidsime selle kusagil 12-13km punktis mis on samuti vanalinnas,kust maraton läbi läheb. Soojendusel tundsin parema põlve siseküljel kerget valu,aga ei midagi hullu,küll see põlve soojenedes üle läheb.Kõik toimingud tehtud,taustajõududega kallistatud ja rituaalitsetud otsisime üles oma stardivärava.Tänav vanalinnas on stardi jaoks ikka üsna kitsas,kui nad kavatsevad järgnevatel aastatel veel rohkem rahvast jooksma meelitada läheb ikka kitsaks nagu tipptunnil liinibussis.Aga üldiselt tundus kõik laabuvat,kohalikud mehed tegid Ansipit käed rinnapeal vaheliti,oli minu stardikoridoris mehi numbritega 3200 ja teisi selliseid. Stardipauk kell 9:00,selle andis selline mees nagu Roman Seberle Stardist sai paar minutit kõnnitud ja siis kerge sörgiga olime umbes 2,5minutiga stardiväravas.Hoidsime kõik kolmekesi kokku ja panime stardikanga all kellad käima,et näeks oma reaalset jooksuaega.jooks algas vanalinna munakividel ja tõotas seda oma 5km jooksul,tuli olla ettevaatlik et jalga konarlikul rajal ja trammirööbaste vahel mitte välja väänata.Vaatasime õhupalle ehk tempotegijaid 3:45 ja 4:00 oma esialgsest unistusest 3:30 olin loobunud,esialgu oli aga oluline hingamine korda saada ja lihased soojaks joosta. Esimene kilomeeter kohati nügides ja pisut haake tehes oli isegi üllatavalt kiire 5:19 ,punane õhupall 4:00 oli meie kõrval,no minu arvestuse järgi võiks see pallimees joosta kilomeetreid tempoga 5:39,aga eks ta otsis ka võib olla tempot.Jalg andis põlvest kergelt tunda,aga ei midagi hullu.Olime kolmekesi ikka koos ja kõik sujus.Teine kilomeeter üle silla tempo 5:30,jalg peab vastu,väga hea,pulsiga on ka kõik korras,tempo sobib.3.km ajaga 5:30 põlves kerge valuaisting,ei tõota midagi head ütlen poistele et minuga vist hakkab juhtuma,4.km 5:25 valu on endiselt tunda ,aga mitte väga hull,isegi taandunud.5.km ajaga 5:11 ja siis see juhtus,äkki lõi tugev valu parema põlve munaka alla,rohkem nagu siseküljele,hüüdsin sõpradele,et minge,ärge mind ootama jääge jään siia maha.Soovisin neile jõudu ja mõistust tempo valikul ning näigin nende kaugenevaid selgasid.Lasin tempo alla ja proovisin edasi sörkida,6km 6:23,aga ka see sörkimine oli nii valus et ei saanudki aru kas valu või pettumus tõi vee silma.Kogu vaev on olnud asjata,kõik pingutused varisesid kokku siin Praha viiendal kilomeetril,kunagi polnud veel katkestanud,see on siis minu "Praha kevad" Sõbralikud patsutused õlale mõnelt möödajooksjalt ja nii ma liipasin tagai linna poole,teades et 11.km on Merle mind ootamas,aga minna on veel 5km kõndides ja liibates.Kusagil 8.km oli meditsiinipunkt,lasin kiirabi autos enda valutavale jalale külma peale panna,mingiks ajaks tõi see kergendust,aga juba viie minuti pärast oli valu tagasi.Nii ma siis liipasin,ja vaatasin kuidas järjest hõredamaks jäi jooksjate hulk ja järjest vaevalisemaid jooksjaid läksid minust mööda.Vanad ja vaprad mehed,kellel ilmselt aastaid 60-70 aga ikka rajal,väga hea vaadata,aga enda tuju oli täielikus miinuses. 11.km sain kokku Merlega,kes jõudis mu ära oodata ja püüdis mind lohutada,kuigi sel hetkel ei mõjunud mulle mingi lohutus.Teiselpool jõge jooksid liidridkusagil 34.kilomeetril.Otsustasime jalutada 32.kilomeetrile,sest teised naised olid läinud poistele vastu 25.kilomeetrile ja tulevad sealt edasi 32.km.Teel 32.kilomeetrile nägin naiste liidreid.Liidrite jooksusamm avaldab muljet. Et poiste tulekunioli veel tunnike aega,jalutasin kuulsal Karli sillal ja nautisime ilusat ilma. 32.km peale jõudsid juba ka Kristi ja Tiaana,kes andsid meile teada et Martini ja Taavi vahe 25.km oli umbes 10 minutit.Taavil on aga probleemid kõhuga,see on karm,ma tean mida sa tunned Taavi,mõtlesin ma. 3:02 ja Martin on koos 4:00 õhupalliga tempotegijaga 32.kilomeetril.Tujuga on tal kõik korras,alatine ja igavene optimist.Ergutasime,andsime jooki ,geeli,Enerviti tablett keele alla ja edasi,ei mingit suurt peatust,et rütmi mitte segi ajada.Sel hetkel lootsin et 4 tundi on tema jaoks saavutatav,eriti kui motivatsiooni õhupall kogu aeg silme ees.
Nüüd jäi oodata veel Taavit.Arvestades et 7km tagasi oli tema vahe Martiniga umbes 10 minutit,siis kui kõik on korras ei tule meil väga kaua oodata.Ergutasime kõiki ja saime vastu Itaallastelt,Hispaanlastelt ja kellelt iganes vastu ka rõõmuhüüde "oooo Estonia",keegi punase särgiga mees soovis meile eesti keeles:"jõudu" ,ilmselt keegi kolmest eestlasest kes veel peale meie stardis. Ootajale on aeg pikk,see ju vana tõde.otsisime silmadega pikal sirgel Taavi erksat lehetäirohelist särki ja tuttavat "tink tink tink":) madalat jooksusammu."Liba" Martneid nägime paar tükki (sarnase jooksuvormiga),samuti "liba" Taavisid oli mitu.
Lõpuks ometi hakkas eemalt paistma tuttav särk ja tuttav jooksusamm.
Kisakoor ületas kogu rajaäärse publiku mitmekordselt. Esimesed sõnad mis Taavi suust tulid ei olnud andke juua,andke geeli vaid hoopis sellised:"kas midagi sellist ei ole mis kõhu kinni paneks?"... :) ,tuli välja et alates 20km kuni meie joogipunktini 32km oli ta külastanud kõiki raja ääres olevaid peldikuid,see on karm,ilmselt kes on selle läbi elanud teavad mida Taavi tundis.Kõhuhädaga lõpuni joosta see on katsumus ja saavutus omaette.Tagantjärele tarkus on muidugi täppisteadus,aga ma arvan et tema hädapõhjuseks oli see,et trennides ta geele ei kasutanud,nüüd maratoni ajal aga toppis ennast geeli täis ja küllap see oli tema organismile üllatuseks ning seedetrakt keeldus seda vastu võtmast.Või siis on mingi võimalus ka kõhuviiruse kaela asi ajada. ...kirjutan kunagi edasi