Pikk nädalavahetus,sisuliselt puhates

Sedakorda jäi mul siis Ümber Viljandi järve jooksmata.Kuulasin enesetunnet ja otsustasin et ehk on targem ja võtan asja rahulikult.
Viimase hetkeni oli vaim valmis,aga pidasin nõu arsti ja massööriga,ühiselt otsustasime et lasen jooksuliikmetel puhata ,teen ratast,kergelt jõusaali ja ujumist,et hoida lihased toonuses.Psüholoogiliselt on on olukord kõige raskem.Olen ju pidevas liikumises olnud terve aasta (kui mõned haigusepäevad ja komandeeringud välja arvata).Terve aasta olin terve eelmisel kevadel jooksin Viinis ja otsustasin et teen jooksu edasi ka talvel,suusatamisega läbisegi,et olla kevadiseks maratoniks heas jooksuvormis.Teadagi jooksumaratoniks tuleb ikka joostes valmistuda.Ja nüüd viimased 2-3 nädalat enne maratoni tuleb tunnistada tagasilööke ja hakata uurima põhjuseid mis viisid vigastuseni.(nii võib seda vist nimetada)

Raske on ennast sundida asja rahulikult võtma ja nüüd tean mida tunneb tippsportlane kellele enne hooaja tähtsaimat võistlust vigastus paugu paneb.Minu leib pole sporditegemine,aga mõtlemapanemise koht on see küll.

Reedel tegin kerge 1,5 tunnise rattasõidu,võimlesin.Laupäeva õhtupoole olin jõusaalis kergete raskustega lihaseid ergutamas ja lõpuks tund ujumist,mullivann + saun.Õhtuks oli enesetunne superhea.Mine või pühapäeval jooksma,aga hoidsin ennast tagasi ja tegin maal veidi füüsilist tööd ning puhkasin niisama perega loodust nautides.