laupäev, 22. mai 2010

Laupäev

Päevad ei ole vennad,kas sellest võib järeldada,et päevad on õed.On kuidas on ,aga eilsest heast enesetundest polnud jälgegi.Puhkasin normaalselt,ei mingit reedeõhtust pidu ega kaua üleval olemist.Tunne väitis hoopis muud,peavalu,uimane olemine,ja pulss kõrge...
Olime Martini ja Taaviga kokku leppinud et stardime Martini juurest kell 14:00 oma ühele viimasele pikemale jooksule enne Stockholmi maratoni.Plaani järgi oli vaja teha 19km, joonistasime kaardil igasuguseid jooksuringe ja radasid,meie eesmärk oli jõuda maakohta,kus peale jooksu kerge saun ja taastumisvahendid ning tagasihoidlik Merle sünnipäevapidu.Saime kaardil distantsiks 21km,mille kooskõlastuse tulemusena lõime lukku...

Ilm tõotas tulla palav,kuigi ilmateade ennustas jahenemist (seekord pandi puusse).Varustasin ennast jookide ja "söökidega" mida plaanin ka maratonil kasutada.Jooksususs ja riietus ka sama mida eeldatavasti Stockholmis kasutan,sest maraton on väga lähedale jõudnud ja tänast jooksu võib küll nimetada julgelt juba maratoni peaprooviks.Algus oli mulle väga raske,ei tea kas hommikune töötegemine päikese käes või mis iganes oli mu enestundele mõjunud.Autoga Arukülla sõites oli rahuloleku pulss 80!!!,tavaliselt 60.Start pisut venis,kuna Martin võitles umbrohu ja võililledega.

Fotosessioon enne starti ja startisime 14:46 ehk siis kahe nädala pärast oleme juba selleks ajaks 8km jooksnud.Minu tänased esimesed 8km olid küll väga rasked.Telefon oli kaasas,mis mõõtis SportsTrackeri jaoks distantsi,aga oli ka võimalikuks vahendiks et endale laibaauto järele tellida kui ikka väga ebameeldivaks ja ebamugavaks peaks minema.
Pulss oli üllatavalt madal (123/130 bpm),hoidsime tempot 6:15 - 6:20 min/km ,aga jalad olid rasked ja lihtsalt ei oska seletada,lühidalt oli väga sitt enesetunne.Martini ja Taavi jooks kõrvalt vaadates oli hoopis kergem,jõin palju ,aga esialgu ei midagi paremuse poole viitavat toimunmas polnud.Mõtlesin mitu korda telefon haarata ja abinaine endale järgi kutsuda,võitlesin mis ma võitlesin,aga kusagil 11km kohal läks enesetunne paremaks,vaatasin pulss oli tõusnud 140bpm juurde,ei tea kas oli see enesetunde paranemise märk (rada ka pisut tõusis) või mis iganes,siit edasi oli juba mõnus joosta.Hoidsime ilusti valitud tempot,lobisesime ja parandasime maailma,kilomeetrid möödusid märkamatult.Ainult Taavi oli teinud suure vea,nimelt oli ta joogipudeli maha unustanud.Sellise palavaga aga joomata kaugele ei jookse,nii jagasime oma jooke vennalikult ,aga enne lõppu olid varud otsas.
Õnneks oli minna vainult 3km,tegime mõned lühikesed kiirendused (3x50-60m),et jalg väga tuimaks ei läheks.Martin arvas et tema ei kiirenda enam kusagile,kuna tema pulss oli juba 170 juures(tal on ka loomult kõrge pulss).Kiirendused tegid pisut liiga ka Taavile või oli see harv joomine mis tema jooksusammu töntsiks tegi.Ergutasime ja lohutasime et viimane km on käes,see mõjus.ja nii me selle Stockholmi peaproovi lõpetasime,21km 2:13:08 ; AVG km tempo 6:20

Kommentaare ei ole: