...et õhtune kultuuriprogramm oli paigas,siis otsustasin et kui suudan ärgata,teen taastava jooksu hommikul ära.Kui ei suuda tõusta jääb taastav jooks ära.Oleks plaanis mingi raskem trenn siis ei ole seda mõistlik hommikul vara,peale ärkamist kohe teha.Kella panin äratama 6:30,see liigutus tundus päris jube,sest tavapäevadel ärkan kell 8:00,laps lasteaeda ja 9:00 olen tööl.
Hommik,kell raibe heliseb(Polar piniseb),panin ruttu kinni et äratust tervele perele mitte teha.Laman 5 minutit,ei viitsi on esimene mõte,keeran teise külje,õnneks on kerge põiekas,ajan end voodist üles.Nüüd on raskem osa möödas,otsin trenniriided välja ja 6:55 seisan vaikses,karges hommikus peaaegu üksi,mõni koeraga jalutaja on samuti oma kohustusi täitmas.Tõmban ninaga mõnusat värsket hommikust õhku ja lükkan ennast jooksusammule.
Eilset mäkkejooksu on kannilihases tunda,aga rõõmustav uudis on see et ei põlv ega selg,muret ei tee.Esimesd 5-10 minutit lähevad liigeste ja lihaste käima jooksmiseks,tempot ma ei sihi ega reguleeri,jooksen lihtsalt vaikselt ja nii et tunnen mõnu varajasest ärkamisest.Tegeligult kui saaks selline ärkamine harjumuseks oleks ikka väga mõnus.Jooksin 8km,võinuks vähemaga leppida,aga hea oli,hommikuvaikuses,kus vastu tuleb mõni üksik unine kooli mineja,mõni sörkija,mõni mammi kellel uni ilmselt ammu läinud.Päike paistab ja soojendab juba.Koju jõudes,dushi all käinud oli kogu kehas selline reipus et võiks mägesid liigutada.Pere üles(nad vaatasid mind kadedusega),kerge eine ja tööle.
...Õhtul Draamateatris A.Kivirähk poolt lavastatud monoetendus "Aabitsakukk",mängis Tõnu Oja.Väga hea etendus,aga nyyd lõpetan loba...magama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar